Two Worlds 2

RPG mäng poola arendajalt Reality Pump. RPG mänge tehakse üldiselt vähe, nii et tasub kõiki natukenegi uurida. Sel korral on tegu järjega mängule Two Worlds. Esimest osa ma mänginud pole, mistõttu ei oska paralleele ja eeliseid tuua. Be warned!

Graafika on sujuv, mis on kindlasti väga suur pluss. Sujuv selles mõttes, et taust liigub sujuvalt ja hiirega maailma uurimine ei pane silmapiiri veidralt hakkima. Detaile on mängus piisavalt ja raskustase on ka täitsa paras.

Valisin oma tegelaskujuks vibuküti. Jooksmist on palju, igas suunas. Julmalt peale minna ei saa, seega on vaja hiilida. Oleks siis, et vastased tuleksid ükshaaval :)

Pisike udu ja lõke... Jaanipidu!

Vaade on fantast!

Luku avamine on omamoodi oskus, mida on soovitatav arendada. Vastasel juhul jäävad paljud laekad avamata. Sihukest meetodit pole ma varem mängudes kohanud. Innovatiivne ja lõbus! Muukraud pannakse ringiratast liikuma ning mängija peab õigetel hetkedel hiirega klikkima, hetkel kui muukraud jõuab vahelülini. Raskematel lukkudel on rohkem rõngaid :)

Maailm on kirju ja piisavalt suur. Alguses ehmatas suisa ära see massiivsus, kus tegevus toimub. Mängu lõpu poole aga selgub, et suur osa sellest on kättesaamatu (mis on pisut pettumus).

Ambush. I Win. Mängus on võimalik tihti end sedasi paigutada, et vaenlased sind tabada ei saa. Häkk? Yea, aga surma ka saada ei tahaks!

Ühe korra sain hobusega ka sõita. Peale seda tuli midagi vahele ning võimalusi rohkem nagu ei märganud :(

Kaart on natuke kirjum kui võiks arvata. Tahab pisut harjumist, mis on mis ja kuidas sellest sotti saada.

Dungeon'i kaart...

Mida kaugemale vibukütt arenes, seda lihtsam oli vastaseid maha võtta. Liigagi lihtne.

Kõikjale siiski ei saanud. Kuigi olin ma just läbi selle luugi tulnud, ei saanud ma sinna tagasi minna. Snepper lukk?

Teistelt varastamine on analoogne lukkude avamisega.

Mina!

Üks nendest featuuridest, mida ma mängu jooksul vaid loetud korrad kasutasin: peibutis. Tundus mõttetu.

Aegajalt passisin niisama võsas ja imetlesin vaadet. On ju kena?

Zombid, mitte väga kiired poisid. Aega on... Pisut veel... :)

Nudity in this game! Fuck yeah!

Inventory on üks paras segadus. Ma tunnen suisa puudu Dungeon Siege'i-likust paigutusest, kus teatud kastikestesse saab lohistada vastavaid esemeid. Siin on kõik kasutusel olev varustus kenasti koos teise pagasiga. Sedasi tuleb ettevaatlik olla, et sa midagi tähtsat kogemata maha ei müü!

Omapärane on ka see, et üles korjatud asju saad sa komponentideks tükeldada. Neid saab tulevikus ära kasutada kõiksugu rüüde ja relvade uuendamiseks (upgrade).

Mängus liikus minu maitsele liiga vähe seda varustust, mis minu tegelasele oleks kasu toonud. See tundus mulle suisa mõnitamisena, kui ma taaskord mingi Accuracy-3 jubina maast üles korjasin. Come on, ma olen ju vibukütt.

Mängus on kolm chapterit, mille vahetudes mäng rõõmsalt ka autoriseerimiseks uut koodi küsis. Veider, sellist asja pole ka varem kohanud.

Tihti tüütaks ära ka questide tegemine, sest liiga palju oli edasi-tagasi töllerdamist. Õnneks on telerportatsioon olemas, nagu ka personal teleporter :)

Kokkuvõtlikult:

Graafika meeldis ja mängurõõmu oli piisavalt palju. Suur kaart kuid vähe liikumisruumi oli pisut pettumus, kuid lusti on see-eest piisavalt. Vaated on väga kenad! Kui Neverwinter Nights, Dungeon Siege või ka Elder Scrolls sulle meeldib, siis tee ka sellega proovi :)

[7/10]