Electronic Arts'i poolt loodud kaua oodatud järg mängude seerias. Seekord toimub tegevus 2002. aasta Afganistaanis. Mootoriks on ei midagi muud, kui moditud Unreal Engine 3. Graafika on loomulikult tasemel.
Kirjelduste järgi peaks see olema võimalikult realistlik ning palgatud olevat päris mitu USA sõjaväelast, kellega sel teemal konsulteeriti.
Vaenlaste relvi on võimalik ka üles korjata. Kui padrunid otsakorral, siis võid neid ka meeskonnakaaslastelt küsida. Kõiki padruneid neil muidugi ei ole, aga hädavajaliku saab siiski.
Mäng on tehtud võimalikult mitmekesiseks. Siin saab pommitada vastaseid otse auto kastist.
Vähemalt kaks snaiperit on mängus. Nendega laskmine ei eelda enam mingit omapoolseid teadmisi? Mis iganes on X all, saab pihta?
Realistlik tank? Tundub nii...
Remote support. Cool cool...
ATV, mis käitub väga ebareaalselt. Kiirendus on vahepeal suur, vahepeal olematu. Mina vajutan gaasi, mäng vajutab pidurit.
Night Vision Goggles...
Helikopteris oled sa vaid kaaspiloot. Miks?
Tuline kuueraudne...
Mulle tundub et füüsika siin mängus ei klapi pea üldse. Ma ei tea kust alustada... Ainult "mina" ei suuda mätta otsa ronida ega üle nõlva minna? Tiimikaaslased saavad sellega hakkama. Tiimikaaslane teeb mulle pukki, ma ronin künka otsa... ning tüüp tuleb minu abita mulle järgi?
Enamuse ajast on mäng ahistav. Ma pean vaatama sinna suunda... Okei, vaatan... ning siis pööran pilgu vasakule! Mäng paneb mind vaatama samasse suunda, kuhu "pidin" vaatama. Ma mängin mängu või mäng mängib mind?
Tihti toimub midagi, mida ma pean rahulikult pealt vaatama/kuulama. Kui ma üritan sellel ajal tulistada, tuleb ekraanile kiri "Weapons disabled". Minu näpp on ju päästikul, kuidas saab see olla disabled? COD ei minu teada selliseid piiranguid teinud. COD'is tulistasin pimedas lasu üle jõe ning tegin QuickSave'i... Hetke pärast teatas mulle mäng, et olin tapnud oma Command'eri ja MISSION FAILED. QuickLoad ei aidanud, pidin alustama taset algusest. Sama on liikumisega. Kui minu kaaslased kõnnivad, siis kõnnin ka mina (ekraanile tuleb jooksmise märk, millele rist peale kriipsutatud).
Helikopteril on võimsad relvad peal, mis mind saatvat samalaadset lennumasinat sodiks ei tulistanud. Surematu?
Ma lasen oma meeskonnakaaslasele kuuli pähe, mille peale ta ütleb "Friendly Fire" ja jookseb edasi?
Helikopteri pardalt eriti vinge laskemoonaga lastes panen jooksvad vastased lendama mitmeid meetreid läbi õhu. Maas lamavat vastast tulistades ei liigu ta pea üldse. Mortari kahur aga on kivisele maastikule nii kinni keevitatud, et seda selle laskemoonaga maast lahti ei saagi. Selleks on vaja kasutada "veel erilisemat laskemoona".
Mõned uksed saab ise ka sisse lüüa. Mõne juures pead ootama tagaplaanil, sest meeskonnakaaslane tuleb teeb asja ära. Põnev... Vahest oskan jalga kasutada, vahest mitte...
Vastaste pealetund ei saagi vahepeal otsa. Meeskonnakaaslased on surematud ja aina pommita. Siis aga tuleb välja, et sa pead kasutama mingit remote support rünnakut, et midagi strateegilist maha võtta. Selle kasutamiseks pead sa minema "ettemääratud" kivikünka taha, et asi kohale kutsuda. Eip, inventorys sellist asja TEISE künka juures valida ei saa. Vot see on realism.
Kokkuvõttes, Medal Of Honor: Airbourne oli hoopis teisest rauast ja ülivinge. Häbi häbi!
Graafika pärast olen nii leebe. Toredat toksimist!
[4/10]
Kõrgused on suured ja vaated päris rabavad. 
Omamoodi lõbus on vaenlastele tutvustada "free fall" põhimõtteid :)
Snaiper olemas. Hiilimist vähe...
Vaenlased on suured ja kurjad ja tihti ülekaalus. Selles mängus hiilimisest kasu pole. Jump in and kill 'em all.
Lahe, mis?
Mootor jookseb kenasti. Mängitavus on suhteliselt hea. Põnevust on mängus piisavalt!
