teisipäev, 27. oktoober 2009

Raycatcher

Omamoodi mäng, kus mängija ülesanne on kobarat keerutada, et õiged värvi valguskiired õigesse pessa saada. Kui kõik värvid õigesti paigas, kobar areneb suuremaks.



Mäng kasutab sisendiks muusika (mp3) faile, mida analüüsides koostatakse leveli struktuur?

Mp3 faile importis kuid enamus juhtudel nime kuvada ei suutnud. Kas toetab ainult ID3 V1, seda ei kontrollinud. Oleks võinud siis faili nimest info välja lugeda vms...


Mäng tundub mulle üsnagi üksluine. Moblale tuli kõne, mispeale ESC klahvile vajutasin. Rääkisin jutu lõpuni ja tahtsin mängu jätkata. ESC ei olnud paus? Mkm. Oleksin pidanud etappi uuesti alustama. Weird. Aga noh, kes soovib see proovib.

[4/10]

pühapäev, 25. oktoober 2009

Red Faction: Guerrilla

Volition, Inc poolt arendatud ja THQ avaldatud järg mängule Red Faction.



Red Faction oli oma idee poolest unikaalne. Tasemed, kus oli võimalik kivi sisse auke lasta (seinad, laed, põrand). Red Faction 2 oleks pidanud olema parem, kuid paraku siiski mitte. Mulle meenub, miks just teine osa mängimata jäi. Ma ei suutnud mängus ühest kohast edasi saada. Oli vaja ühest seinast läbi saada, mistõttu oma laskemoona täiesti ära raiskasin. Peale mitmeid laadimisi ja minuteid lahenduse otsides, leidsin seina kõrvalt maast purgi suuruse junni, mille pihta tulistades sein kildudeks lendas. Tekib küsimus, mis lõhkeaine oli purgis, samas kui minu bazuuka seinast läbi ei võtnud? See oli see, miks Red Faction 2 mängimata jäi.

Seekord on lood pisut teised. Story on mängul hea. Graafika üle saab ikka viriseda, kuid "large terrain support" on teretulnud. Jahmatavalt palju annab maju ja objekte lõhkuda. Suisa lust!

Mõõtu on võetud ka GTA seeriast. Nüüd on kaardil missioonid, mida täites salvage'i (selle eest saad relvi osta) ja reputatsiooni (mida kõrgem, seda rohkem kohalikud sind abistavad).

Peategelane guerrilla (mässajad) liige Alec Mason (vasakul).

Nagu öeldud, graafiline detail on kena. Kaart on piisavalt suur ja sektorite palju, igal sektoril ka oma olemus ja värvid.

Fight the EDF!
As the destruction goes. Igal majal on omad nõrgad kohad. Otsi need üles, paigalda lõhkeaine ja mine kindlasse kaugusesse nuppu vajutama. It's so simple! :)

Enamus masinaid on võimalik mängus ka juhtida. Mängus on rõhku pandud paraku muule kui masinate juhtimisele. Aegajalt on suisa viivitus masina pööramisel. Eriti jube on sõita aja peale autoga, kus aeg tiksub kiiremini kui ta peaks. Mängu kell peabki kiiremini käima? Näiteks: aega oli 00:04:15, minu aeg tuli 00:04:12... Stopper näitas hoopis 00:03:11. Imelik. Ühte sõitu ma ei suutnudki ära teha ning teisi hakkasin sellepärast vältimata. Ma ei tea, kuidas PRO'd seda mängivad (jah, rallisõitudel näidatakse ka PRO aega).


Masinate disainile on pandud palju rõhku. Ei leidnud ka mängust sellist kohta, kuhu mängijana oleksin kinni jäänud. Ei autoga sõites ega ronides. Respect!


Vastaseid kipub tihti väga suurtes lainetes peale tulema. Mängijal on (simulation???) vaid 4 pesa, kus relvi hoida. Esimest täidab alati haamer, seega jääb mängija valida 3 ülejäänut. Padruneid antakse näpuotsaga ja igasugune rünnak nõuab enamasti varude täiendamist (kodubaasis full ammu, mänguplatsil saab teatud kastidest vaid natuke padruneid).

Elud täienevad peale seda, kui oled tulevahetusest mõne sekundi võrra kõrvale jäänud (pihta ei saa, elud kasvadad).

AI on pädev.


Kui destruction on sinu teema! :)

Peale desructionit saad salvage'i korjata. Nagu öeldud, saab selle eest relvi osta. Kord ostad, saad padruneid tasuta. Nice! Probleem aga selles, et väga pingsalt pead salvage'i taga ajama. Muidu jäädki automaadiga kõmmutama ;)

Vahelduseks on ka lahedaid missioone (story line), mille olemust pikemalt seletama ei hakka. Üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna? Well, olge lahked!


Kriitikat ka siis:

Mängu mootor võiks tunduvalt parem olla. Miks? GTS 250 jooksutas seda mängu keskmiselt 40 freimi sekundis... aga... oli ka hetki, kus see langes alla 20-e. That's not cool! Settingud olid medium!

Autosõidu taimer võiks joosta sünkroonis minu lauakellaga (või mis iganes kellaga, peamine et ta aja printsiibist kinni peab)!

Mõned vaatenurgad oleks võinud natsa paremini sättida. Robotiga maja lammutamisel näed vaid tõmblevad pilti, millelt raske midagi välja selgitada.

Turreteiga on raske sihtida (ei, mitte ainult üks). See võiks järgmises mängus palju sujuvam olla.

Siiki, oli mäng meeldivalt pikk ja minu jaoks on Red Faction'i loojad end seekord ületanud. Well done!

Kui sulle meeldib GTA või Mercenaries 2, meeldib sulle ka see mäng!

[8/10]

reede, 16. oktoober 2009

Zombie Shooter 2

Veel üks pisike mänguke, mida igavusest toksida.



Olin tubli ja püüdsin mängu ausalt läbi mängida. Täiendasin relvi ja tapsin kõik zombie'd kenasti maha... Kuni jõudsin kohta, kus pidevalt surma sain. Viimases lootuses tõmbasin alla traineri, mis mind siiski lõpuni aitas :)


Idee on hea. Graafika on lihtne. Mootori kallal oleks võinud rohkem nokitseda. Vähemalt Win7 all mängu pilt pisut hakkis.


Alustad püstolist... Ja rajad endale teed. Mõnus!




On ka mõned masinad, mida mängu jooksul kasutada saab. Automaat kulub marjaks ära :)


Ei ei, see masin on vaid vaatamiseks!


KillEmAll ;)




Tasemed on kohati kehvasti viimistletud. Suutsin auto kahe puu vahele sedasi parkida, et pidin tasemet algusest alustama. Auto enam välja ei tagurdanud, mitte mingi nipiga!


Alates mingist hetkest kaob mängus tasakaal. Lõpusirgel on asi kudiagi eriti haige. Palju vastaseid ja kasutud relvad. Kallist relva saad endale lubada?



Idee on mängul tõesti hea. Crimsonland tuleb meelde :)

[5/10]

Dreamkiller

Mindware Studios mänguke. Mängija ülesandeks on siseneda psühhopaatide mõistusesse ja tappa nende hirmud. Sünge? Üsnagi.



Esimesi pilte vaadates tundus mäng isegi päris äge. Aga siiski...

Graafika üle väga nuriseda ei saa. Suhteliselt lihtne ja ajuvaba. Eip, levelid on sedasi disainitud.


Kolmandas tasemes oli juba kolme relva võimalik kasutada. Üks mõttetum kui teine. Weird.



Piltide järgi seostasin seda mängu Painkilleriga (ilusad mälestused) kuid mäng on hoopis midagi muud. Mõne aja eest sai proovitud Necrovisionit, mis ülesehituselt oli kõvasti antud mängust üle.

Painkiller andis sulle ruumi tegutsemiseks... Ruumi rahumeeli vaenlaseid seina naelutada. Selles mängus on sport sinu sõber. Jookse, jookse pisut veel ja kui aega saad, lase keegi maha.


Blood and gore? Pisut ikka. Mängus oli hiirega liikumine nii kiire, et pidin hiire tundlikuse mitme kordselt vähendama.


Mängija suudab manada endast kujutise, kes elu eest kaugusesse jookseb... Ja mängija saab nupu vajutusega sinna, kuhu tema kujutis antud ajaks jõudnud on. Seems a bit pointless. Taaskord näide sellest, et jookse edasi tagasi ja tapa nagu jõuad. Kas jõuad?

Palju putukaid.



Ootan ikka veel mängu, mis oleks Painkilleri vääriline. This game failed!

[3/10]

kolmapäev, 14. oktoober 2009

Raven Squad: Operation Hidden Dagger

Atomic Motion poolt loodud mänguke. Mängija ülesanne on juhtida kahte alamüksust, kes vihmametsas lennukiga alla kukkusid.




Graafiline külg on suhteliselt kena. See on ka kõik.


Igal üksuse liikmel on oma relv. Mängija saab juhtida üksuseid nii strateegilises vaates, kui ka FPS-ina. AI on piinlikult loll!

Pean tõdema et AI tegi aegajalt mulle isegi nalja, kuid üldjuhul on see lihtsalt tüütu!


Mängu FPS mootor on kandiline. Hiir on liialt tundlik ja liigub natuke kandiliselt. Strafe töötab ainult edasi ja tagasi liikudes.


Ühel liikmel oli õnneks scope, mis mind mängus hoidis. Selle relva täpsus on aga 3 lasku 10-st. Väga mage! Üks automaat oli isegi tüki maad täpsem.


Minu jaoks lõppes mäng seal, kus pidin õhku laskma 3 kaugmaa kahurit. Ühte baasi ossa polnud võimalik tungida, sest vastaseid voolas aina peale. Kord isegi õnnestus baasi sisse saada, kui ühe maja uksed avanesid ja minu 2 meeskonda läbi (metallist) uste maha lasti.

Mängus on kohti, kus heki tagant tulistades hoopis hekki kõmmutad ... 3D mudelid pole paigas!

Alustaladel seisva maja alt on võimalik näha vaenlase jalgu, samas tulistada jalgadesse ei saa. The list goes on...

[3/10]