Mäng on ilusa graafikaga. Kunagi ammustest aegadest sai ka ühte Medal of Honorit proovitud, kuid siis lõppes asi pettumusega. Nimelt jäin linnas vaenlase tule alla, ning peale 15 minutit roomamist ja põrnitsemist selgus tõsiasi, et mind laskis vaenlane kusagilt katuselt... Kusjuures vaenlase kiivrit ja silmi ma vahelduva eduga nägin, rohkemat ei midagi. Sinna see mäng tookord jäigi.
Seekord on hoopis asi teisest puust. Missioonid jagatakse kätte, ning mäng võib alata.
Huvitavaks teeb mängu asjaolu, et iga missioon algab lennukist. Langevarjuhüppe pead ise tegema, ning maandumisplats on samuti sinu valida. Kaardil on oma turvatsoonid, kuid sind konkreetse kohaga ei seota. Mäng on palju põnevam, kui maandud maja katusele ja hakkad ümberkaudseid vaenlasi snaipriga maha nottima.
Graafilisest poolest on mäng vägagi kena. Efektid on realistlikud, ning isegi NPC-d ning vaenlased liiguvad nagu päris. Veaks paneks aga seda, et osad kuulid ei jõua kuidagi vaenlaseni. Üle aia ronivat vaenlast tulistades ei juhtu enamuse ajast midagi. Vaenlane tuleb üle aia nagu mees muiste. Call of Duty 4-s oli see siiski paremini lahendatud.
Miinuseks võiks lugeda ka seda, et ESC klahv ei katkesta videosid, mistõttu korduv läbimängimine kisub tüütuks. Kohati oleks vaja ka nupukest, mis sind tagasi peamenüüsse viiks, mitte ei suunaks sind täie rauaga järgmist missiooni lahendama.
Huvitav on ka relvadele loodud medalite süsteem. Mida rohkem mingi relvaga lased, seda osavamaks tolle relva kasutamises saad.
Kui oled FPS fänn, proovi kindlasti ära :)
1 kommentaari:
Oi kui head mälestused! Kiitsin oma arvustuses MoH:A-d palju. :)
Postita kommentaar