kolmapäev, 5. september 2012

FlatOut 3: Chaos and Destruction

Team6 Game Studios poolt loodud mäng, miks peaks olema järg Flatout seeriale. Olgu kohe öeldud, et eelmised osad (Flatout, Flatout 2 ja Flatout: Ultimate Carnage) olid loodud Bugbear Entertainment'i poolt, ning pole selle osaga seotud.


Miks ma eelmiste osade looja eraldi välja tõin? Sellepärast, et peale esimest veerandtundi selles mängus on asi selge: mäng on täielik kräpp. Masinad on tehtud ultra-über-super-laiad, nagu ekraanile muud ei peakski mahtuma. Ühtlasi sõidavad autod vist reaktiivkütusega, sest kurve välja ei võta ja mäng lendab täies ulatuses lihtsalt silme eest mööda.


Väga kurb, et seda teed mindi. Selline asi poleks tohtunud kunagi sellise nime all välja tulla. Flatout 2 on siiani neist parim (Ultimate Carnage oli küll ilusama graafikaga, kuid ma ei pea seda mängu põhiolemusest olulisemaks). Flatout 2 oli hea mängitavusega, töötas tõrgeteta ja omas lõbusaid väljakutseid.

Rallifännidele soovitus: ainult omal vastutusel.

[2/10]

Assassins Creed: Revelations

Ubisoft Montreal'i poolt loodud lisa võrratule mängule. Tegu on juba neljanda mänguga selles seerias. Ajalooliselt täpne ning graafika osas hämmastavalt ilus. Mootoriks on "Anvil & Havok physics".




Eelnevad mängud sellest seeriast:
(2007) Assassin's Creed
(2009) Assassin's Creed II
(2011) Assassin's Creed: Revelations
(2012) Assassin's Creed III

Seekord on mängu toodud mitmeid uuendusi, millest peagi lähemalt. Mängitavus on endiselt nauditav.



Kaarikusõit on täiesti ebarealistlik, kuid samas hea vaheldus.


Linnad on seekord madalamad ning (kõrgelt) kukkumist ehk selle võra vähem.


Üks uus lisa on oma huvide kaitsmine. Kui sinu kontrollitav ala satub rünnaku alla, on sul võimalus seda kaitsta. Selleks pead sa tõkked üles seadma ning ründajate lained sedasi tagasi lööma. Alguses on omamoodi põnev, kuid mingi aja jooksul muutub paraku tüütuks.


Tornid on paraku liiga ühekülgseks tehtud. Enam pole üles ronides mõelda vaja, sest nii või naa viib sind teekond sihile. Varasemates mängudes oli kohati vaja pikemalt mõelda, enne kui torni otsa suutsid ronida.


Pommide valmistamine on nii ja naa. Tean inimesi, kes ei teinud kogu mängu jooksul ühtegi pommi.


Vastaste tapmismeetodid on läinud veel kurjemaks ja effektsemaks. Ilus, mis muud öelda!


Nagu ikka, on võimalik "jubinaid" korjata.


Kahuriga laevu pommitamas? Priceless!


Tüli norimine meeldib mulle siin mängus vist enim. Muudkui nori ja tapa.


Kokkuvõtteks võiks öelda, et mingil veidral põhjusel see mäng ei paelunud mind nagu eelmised kolm. Uuendusi on küll juurde tulnud, kuid mul oli tihti tahtmine mäng vahelduseks kinni panna. Eelmistega sellist asja polnud. Assassin Creedi fännidele on ka see kohustuslik!

[9/10]

Alan Wake

Remedy Entertainment'i (Soome firma) poolt loodud ja Microsofti Game Studios poolt välja antud sünge TPS, mis oma idee poolest kindlasti tähelepanu väärib. Kellele kõlab Remedy Entertainment võõrana, siis nemad on nii Max Payne kui Max Payne 2 loojad. 


Mängu keskseks tegelaseks on romaanikirjanik Alan, kes üritab oma naise kaduma minemise tagamaid välja selgitada.

Mootoriks: MAX-FX 3.0, Havok ja Umbra Occlusion Booster. Mootor on kohati kandiline (teatud liigutustele ei allu kenasti), kuid graafiline pool on nauditav.

Kõhedust tekitavaid hetki mängus jagub. Laskemoona leiab vähe, seega mööda lasta pole soovitatav. "Pimedas on asju." Pimeduse vastu aitab taskulamp, mis on selles mängus sinu parim sõber. Vaenlaste tapmiseks on siin-seal ka muid abivahendeid, nagu näiteks plahvatavad tünnid.


Pisut nagu Hitchcock? Tundub nagu oleks...


Tegu pole küll rallimänguga, kuid pisut on ka seda...


Palju on vihjeid, mida näeb vaid taskulambi valgusel. Enamasti juhatatakse sind laskemoona jms. juurde.


Üsna geniaalne on valgustite süsteem. Sõna otseses mõttes on hambad ristis, kui jooksed pimedas generaatori juurde ja üritad seda käivitada... ajal, mil kuuled kolle sinu asukohale lähenemas. Kas saad lambi õigeks ajaks põlema?


Minul jäi paraku mäng läbi tegemata, sest liiga palju jutuajamist pole minu jaoks. Vahekaadreid jätkub ning mäng sunnib sind läbi käima teatud kadalippe, et mängus edasi liikuda. Mängu mõte on siiski hea!

Fallout'iga seda siiski ei võrdleks. Sul on väga kindlad raamid, mille sees liikuda. Sünge on ta küll. Max Payne'il on aegluubis tulistamine, mida selles mängus pole. Graafiline külg on samas väga ilus. Kui oled Fallout'i, Max Payne'i või ka Dead Space'i fänn, siis proovi ka see ära.

[8/10]