Bionic Commando

Capcom'i ja GRIN'i koostööna valminud 3rd person shooter. Peategelase ülesanne on (ülla ülla) päästa maailm kurikaela käest. Teekond on pikk ja takistusi palju. Turnimist on omajagu ja kohati vajab ka kindlat kätt.

Peategelasel Nathan Spencer'il on "bionic arm". Sellega saab vastaseid igate pidi kloppida, lõikuda ja veel palju muud. Priceless!

Kõrgused on suured ja vaated päris rabavad.

Omamoodi lõbus on vaenlastele tutvustada "free fall" põhimõtteid :)

Snaiper olemas. Hiilimist vähe...

Vaenlased on suured ja kurjad ja tihti ülekaalus. Selles mängus hiilimisest kasu pole. Jump in and kill 'em all.
Lahe, mis?

Mootor jookseb kenasti. Mängitavus on suhteliselt hea. Põnevust on mängus piisavalt!

[8/10]

Sniper Ghost Warrior

City Interactive poolt loodud mänguke. Sellise ideega mänge tean ma väheseid. Sniper: Art Of Victory 2 oli ainus mäng, tänu milllele minu GeForce 8800 GT garantiisse läks. Kuidas ta suutis seda kaarti sedasi hullutada, et pilt mustaks läks, ei tea ma siiani.

Seekord on siis graafiline külg oluliselt parem, kui mitte öelda võrratu. Lihtne ja samas ilus.

Tegevuskohti on ka mitmeid.

Kui lask on eriti hea, näitab mäng sulle kuuli lendu kuni tabamiseni. Vägev!

Palju on hiilimist :)

Mängus on lõbu piisavalt. Paraku on mängus ka palju bug'e. Ühest missioonist ma ei saanudki edasi, enne kui taseme uuesti läbi tegin. Nimelt pidi see olema stealh mission, kui ma ühe vaenlase maha lasin. Selle peale öeldi minu kommandost "You are on your own"... Mis siis sellest nii väga nüüd... Tegin platsi vaenlastest puhtaks ja otsisin väljapääsu. Kuna mulle ei öeldud kuhu minna, kolasin ma niisama kaardil ringi. Käisin leveli "servades" ja uurisin, kuidas mäed ja puud jms tehtud on. Sellist asja ei tohiks aga progejad lubada. Kas mäng anti liiga kiirustades välja?

Köieronimised on ka jaburad. Kui ei tule hästi välja, ärge siduge seda üldse mänguga :\

[7/10]

Medal Of Honor

Electronic Arts'i poolt loodud kaua oodatud järg mängude seerias. Seekord toimub tegevus 2002. aasta Afganistaanis. Mootoriks on ei midagi muud, kui moditud Unreal Engine 3. Graafika on loomulikult tasemel.

Kirjelduste järgi peaks see olema võimalikult realistlik ning palgatud olevat päris mitu USA sõjaväelast, kellega sel teemal konsulteeriti.

Vaenlaste relvi on võimalik ka üles korjata. Kui padrunid otsakorral, siis võid neid ka meeskonnakaaslastelt küsida. Kõiki padruneid neil muidugi ei ole, aga hädavajaliku saab siiski.

Mäng on tehtud võimalikult mitmekesiseks. Siin saab pommitada vastaseid otse auto kastist.

Vähemalt kaks snaiperit on mängus. Nendega laskmine ei eelda enam mingit omapoolseid teadmisi? Mis iganes on X all, saab pihta?
Realistlik tank? Tundub nii...

Remote support. Cool cool...

ATV, mis käitub väga ebareaalselt. Kiirendus on vahepeal suur, vahepeal olematu. Mina vajutan gaasi, mäng vajutab pidurit.

Night Vision Goggles...

Support, finally!

Helikopteris oled sa vaid kaaspiloot. Miks?

Tuline kuueraudne...

Mulle tundub et füüsika siin mängus ei klapi pea üldse. Ma ei tea kust alustada... Ainult "mina" ei suuda mätta otsa ronida ega üle nõlva minna? Tiimikaaslased saavad sellega hakkama. Tiimikaaslane teeb mulle pukki, ma ronin künka otsa... ning tüüp tuleb minu abita mulle järgi?

Enamuse ajast on mäng ahistav. Ma pean vaatama sinna suunda... Okei, vaatan... ning siis pööran pilgu vasakule! Mäng paneb mind vaatama samasse suunda, kuhu "pidin" vaatama. Ma mängin mängu või mäng mängib mind?

Tihti toimub midagi, mida ma pean rahulikult pealt vaatama/kuulama. Kui ma üritan sellel ajal tulistada, tuleb ekraanile kiri "Weapons disabled". Minu näpp on ju päästikul, kuidas saab see olla disabled? COD ei minu teada selliseid piiranguid teinud. COD'is tulistasin pimedas lasu üle jõe ning tegin QuickSave'i... Hetke pärast teatas mulle mäng, et olin tapnud oma Command'eri ja MISSION FAILED. QuickLoad ei aidanud, pidin alustama taset algusest. Sama on liikumisega. Kui minu kaaslased kõnnivad, siis kõnnin ka mina (ekraanile tuleb jooksmise märk, millele rist peale kriipsutatud).

Helikopteril on võimsad relvad peal, mis mind saatvat samalaadset lennumasinat sodiks ei tulistanud. Surematu?

Ma lasen oma meeskonnakaaslasele kuuli pähe, mille peale ta ütleb "Friendly Fire" ja jookseb edasi?

Helikopteri pardalt eriti vinge laskemoonaga lastes panen jooksvad vastased lendama mitmeid meetreid läbi õhu. Maas lamavat vastast tulistades ei liigu ta pea üldse. Mortari kahur aga on kivisele maastikule nii kinni keevitatud, et seda selle laskemoonaga maast lahti ei saagi. Selleks on vaja kasutada "veel erilisemat laskemoona".

Mõned uksed saab ise ka sisse lüüa. Mõne juures pead ootama tagaplaanil, sest meeskonnakaaslane tuleb teeb asja ära. Põnev... Vahest oskan jalga kasutada, vahest mitte...

Vastaste pealetund ei saagi vahepeal otsa. Meeskonnakaaslased on surematud ja aina pommita. Siis aga tuleb välja, et sa pead kasutama mingit remote support rünnakut, et midagi strateegilist maha võtta. Selle kasutamiseks pead sa minema "ettemääratud" kivikünka taha, et asi kohale kutsuda. Eip, inventorys sellist asja TEISE künka juures valida ei saa. Vot see on realism.

Kokkuvõttes, Medal Of Honor: Airbourne oli hoopis teisest rauast ja ülivinge. Häbi häbi!

Graafika pärast olen nii leebe. Toredat toksimist!

[4/10]

Saboteur

Electronic Arts poolt tehtud mänguke Teise Maailmasõja aegsest ajastust. Mängu peategelane, ralliautode mehaanikust iirlane Sean Devlin, peab võidusõidurajal leppima natside sohi tõttu kaotusega. Kättemaks tuleb magus!

Mäng algab süngetes toonides. Natsidel on prantsusmaal ülemvõim, igal pool on valvetornid ja kontrollpunktid. Sabotaaž? Muidugi!

Ralli simulatsiooni siit oodata ei tasu. Rallit on võimalik sõita, kuigi masina tunnetus on vale.

Üle kaardi on palju kohti, kus midagi õhku lasta. Vastased on agarad tulistama.

Murphy seadus: Ära kaota pead... Võibolla tahavad nad seda maha võtta... Ja nad ei viitsi eriti kaua otsida.

Sünge sünge...

Bensiinijaam? Kauaks? Mitte kauaks...

Graafiline külg on mängul tasemel. Ilus, sünge ja sujuv...

Peategelase igapäevavarustuses on viitsütikuga dünamiidid :)

Vot selline kahur siis. Skaduush!

Kui mingi piirkond natsidest vabaks saab, siis muutub kõik positiivseks (enam pole nii sünge, mis?).

Elud regenereerivad, nagu arcade mängudes ikka.

Boom!

See paganama kahur ei sihtinud nii madalale kui vaja... Rrrr...

Läbi mängu on ka collectable asju, nagu näiteks teatud vaated üle linna.

Escape!

Dam-di-daa...

Mängus on ka oma challenge'id, mis annavad sulle erinevaid omadusi juurde.

Väljakutseid on mängus kindlasti, sest natside relvad torgivad päris valusalt ja surma saamine on tõenäoline. Siiski, sabotaaž on lõbus.

Kui sulle meeldib mõni neist: GTA, Mercenaries, Velvet Assassin, Fallout, Red Faction: Guerrilla, Just Cause 2... Siis võiksid ka seda proovida.

[8/10]

Assassin's Creed 2

Assassin's Creed nägi ilmavalgust 2007-ndal aastal. 3 aastat hiljem ilmub kaua, kaua oodatud järg. Graafika on paljuski edasi arendatud. Peategelasel on uued trikid, mis teevad mängu veel lõbusamaks.

Esimeses osas oli palju reaalajas liikumist, mis mulle üldse ei sobinud, nagu ka pikad vahelõigud, mida katkestada ei saa. Järjes tundub asi parem olevat.

Mängu tegevus toimub 21. ja 15. sajandis, renessansi ajastus, Itaalias.

Osad elemendid on kahjuks mängust eemaldatud, nagu tänaval naiste päästmine ahistavate mõõgameeste käest. Õnneks tuleb kõrguseid endiselt vallutada.

Siseruumides on ka palju ronimist, pisut nagu Tomb Raider :)

Losside ümber on tekkinud kohati väga suur ala, mis tekitab suurema vabaduse tunde.

Tagaajamise missioon? Ebareaalne kuid omapärane :)

Esimese osa võitlused jäid enamasti arusaamatuks. Mida tähtsam oli vastane (kaptenit tuli kaua tappa), seda kauem läks tema tapmiseks aega. Seekord on vastase pea kohal punased ruudud, mis näitavad tema elusid.

Rohkem relvi on mängus. Peategelane käsitleb neid väga osavalt :)

Stealh, Silent, Kill. Death...

Üleujutused itaalias...

Üks pluss on ka elupudelid. Kui elud saavad otsa, saad neid otse pudelist ammutada.

Ronida saab endiselt pea kõikjal.

Leonardo leiutis, mida peategelane ka suurima heameelega katsetas.

Mäng oleks taas võinud olla natuke sisukam... st mängus pole palju, mis sind seotuna hoiaks. Tänavatel neiude ahistamised sõdurite poolt oleks võinud siiski alles jätta. Korduvalt, alles! Elamust see mäng pakub ning ajaloolastelegi võiks see huvi pakkuda, sest mängus on kasutatud palju fakte ja kirjeldusi 15. sajandi Itaaliast!

[9/10]